Kuidas

ronimisköisi

testitakse:

tugevus,

vastupidavus

ja

ohutus

Alates sellest, kui Mammut 1862. aastal köisi tootma hakkas, on ronimismaailmast saanud turg, mis hõlmab tohutut valikut spetsiaalseid tooteid kõikvõimalike ronimisalade jaoks. Seetõttu ei ole kõik köied ühesugused.

Võib-olla oled kuulnud sellistest mõistetest nagu standardkukkumine, mantli osakaal ja löögijõud, kuid nende tegurite täpset mõõtmist ning mõju sinu ronimiskogemusele alahinnatakse sageli. Tänapäevaste kõrgspetsialiseeritud ronimisköite disainimine, tootmine ja katsetamine on keerukas protsess, mis on aga arenenud nii, et pakkuda ronijatele erakordseid tulemusi. Seetõttu otsustasime heita pilgu telgitagustesse, et uurida, kuidas köisi katsetatakse ja miks on need tulemused olulised, kui teed oma järgmist liigutust.

1, 2, 3 ... test, testPole kahtlustki, et meie nõudmised ronimisköitele on kõrged. Koormame neid suurte koormustega, igasugustes ilmastikutingimustes ja äärmuslikel temperatuuridel. Veame neid ikka ja jälle üle kivide, jää ja metalli ning läbi mustuse ja vee. Seetõttu testitakse neid arendusprotsessi käigus põhjalikult võimalikult ekstreemsetes tingimustes.

Tagamaks, et kõik ronimisköied vastaksid ohutusstandardile, on Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestanud mägispordis kasutatavatele köitele suunised ja nõuded, mis on sätestatud standardi EN 892 katseparameetrites. Need suunised kehtestavad standardid kõigile köietootjatele. Raamistik määratleb kaks konkreetset katsetüüpi, millega mõõdetakse, milleks mis tahes köis võimeline on: dünaamilised ja mittedünaamilised.

Standardne kukkumineStandardseid kukkumisi kasutatakse ronimisköite kolme põhiomaduse arvutamiseks: kukkumiste arv, löögijõud ja köie pikenemine esimese kukkumise ajal. Köis kinnitatakse ühest otsast ja juhitakse üle standardiseeritud serva, samal ajal kui teine ots kinnitatakse kukkumiskelgu külge, mis kukutatakse 4,8 meetri kõrguselt. Üksikköisi katsetatakse 80 kg koormusega, poolköisi 55 kg koormusega üksikköiel ning kaksikköisi 80 kg koormusega mõlemal köiel. Selle konkreetse katsega mõõdetakse muu hulgas mitmeid näitajaid, sealhulgas köie venivust ehk pikenemist ja löögijõudu. Täiendavate nõuete korral on standardne kukkumiskatse staatiline. Praktikas koos ronimispartneriga ronides neelavad ka teie rakmed, laskumisseadmed ja kehad kukkumise peatamisel osa sellest energiast, mistõttu on tekkivad jõud alati oluliselt väiksemad kui standardse kukkumiskatse korral.Kukkumiste arvKukkumiste arv määratakse standardse kukkumiskatse abil, mida korratakse kuni köie purunemiseni. Näiteks kui köis puruneb kaheksandal standardkukkumisel, on selle ettenähtud kukkumiste arv seitse. Mida suurem on kukkumiste arv, seda suuremad on ohutusvarud. CEN-i standardite kohaselt peavad ühe- ja poolköied taluma vähemalt viit standardkukkumist, samas kui kaksikköied peavad taluma vähemalt kahtteist. Staatilise kukkumiskatse kõrged nõuded tähendavad, et õigesti kasutatav ronimisköis ningnõuetekohaselt hooldatud peab vastu suurele hulgale kukkumistele kõrgustelt, mis ületavad tunduvalt 4,8 meetrit.

Löögijõud
Nagu eespool mainitud, hajub kukkumise peatamisel energia selliste tegurite tõttu nagu köie venimine ja julgestaja liikumine. See vähendab ronija kehale mõjuvaid jõude. Mõõdetud löögijõud on järelejäänud energia, mis nii-öelda “sinuni jõuab”. Seda väärtust mõõdetakse ka normikukkumise ajal, mistõttu on tingimused märksa nõudlikumad kui tegelikus olukorras toimuva kukkumise puhul. CEN on ühe- ja kaksikköitele sätestanud maksimaalseks väärtuseks 12 kN ning poolköitele 8 kN.Pikenemine esimesel kukkumiselEsimese kukkumise ajal venib köis pikkuseni, mida see seejärel säilitab. Ka kõigil järgnevatel kukkumistel köis venib, kuid selle absoluutpikkus enam ei muutu. CEN-i standardite kohaselt ei tohi köie pikenemine esimesel kukkumisel standardkatses ületada 40%. Kui see näitaja on liiga suur, kujutab see endast võimalikku riski isegi hea julgestuspartneri korral. Kuna köie venivus mõjutab löögijõudu, on köite tootmise üks peamisi väljakutseid vähendada löögijõudu ilma venivusnäitajaid suurendamata.

Läbimõõt ja kaal meetri kohtaKas teadsid, et köie läbimõõt ei ole kogu pikkuses ühesugune? Köie otstes ja pakendil märgitud millimeetrinäit tähistab staatilise koormuse all arvutatud keskmist läbimõõtu.
Nagu sageli, on ka siin omad eelised ja puudused: peenikesi köisi on lihtne kaasas kanda ja neid on kergem järele tõmmata. Arvestada tuleb aga ka väiksema hõõrdumisega – eriti julgestusseadmes. Samades kasutustingimustes kulub peenem köis ka kiiremini kui jämedam köis.

Katte libisemineRonimisköied koosnevad kattega ümbritsetud südamikust. Kuigi katte peamine ülesanne on köit kaitsta, mõjutab südamik selle kandevõimet. Kui kate ja südamik ronimise või laskumise ajal liiguvad või libisevad, võib köis kaotada oma kuju, mis omakorda muudab selle käsitsemise keerulisemaks. Katte libisemist mõõdetakse, tõmmates köielõigu viis korda läbi väikese ava. Katte maksimaalne liikumine südamiku suhtes ei tohi olla suurem kui 20 millimeetrit. Tänapäevastes ronimisköites esineb katte libisemist siiski harva.

VeekindlusKuiv köis on hea köis. Veega küllastunud köit on raskem käsitseda ja see võib külmuda, samuti võib selle tugevus väheneda. Nii nagu sinu lemmik hardshell-jakk, tõrjuvad veekindla töötlusega köied vett. UIAA veekindluse test näeb ette, et köis võib imada vett kuni 5 protsenti oma kaalust. Mammut Dry köite testitulemus on maksimaalselt 1,5 protsenti veeimavust.

Kõigel on lõpp, ainult köiel on kaks otsaRonimisköite testimismeetodid ja suunised võivad tunduda keerukad teemad. Seda need ongi – ja seda põhjusega. Testid on kavandatud selleks, et panna köied proovile igas mõeldavas äärmuslikus olukorras, sest mägedes on toimivus ja ohutus lahutamatult seotud. Need suunised aitavad valida sinu vajadustele vastavate omadustega ronimisköie ning annavad juhiseidhooldusnõuanded et sina ja su köis jõuaksite kaugele. Jõudu projekti kallal!