Võtmekoha

läbimine

–

enesejõustamine

ronimise

kaudu

Ronimine pole enam nišiala. See pole enam ainult eksinud teismeliste või ühiskonna heidikute pärusmaa. Uksed on avanenud laiemalt. Tänu kõikjal leiduvatele ronimissaalidele on inimestel lihtsam selle spordialaga tutvust teha. See pole alati nii olnud, eriti naiste puhul. 2005. aasta sügisel sai Steph Davisest esimene naine, kes ronis El Capitani Salathé seina vabalt – vaid kümme aastat pärast Lynn Hilli ajaloolist Nose’i vabaronimist.

Peale nende spordi jaoks oluliste saavutuste jäid naiste teod ja saavutused ronimises tagaplaanile. Meeste domineeritud spordialal tegid naised ronimismaailmas edusamme kulisside taga. Mitte seepärast, et nad oleksid olnud vähem võimekad või vähem muljetavaldavad, vaid kuna nii naiste saavutused kui ka nende võimalused vabas õhus tegutseda pälvisid vähe tähelepanu.

Katie Lamberti jaoks sütitasid need naiste ajaloolised saavutused koos mõne juhusliku kohtumisega väljas kaljudel temas kire. Teiste naiste nägemine seal ees ronimas ja maailma kõige ikoonilisemaid ronimismarsruute läbimas pani teda uskuma, et ka tema suudab seda teha – ta nägi end kaljul. Ajal, mil sotsiaalmeediat veel polnud ja internet polnud veel laialt levinud, oli selline kokkupuude haruldane, kuid mõjus.

Tulevik kuulub naistele. Pole enam midagi ebatavalist näha ainult naisi kaljuronimas, koos mäetippe vallutamas, spordis suuri edusamme tegemas ja nii meestele kui ka naistele uusi standardeid seamas. Ronimisest on saanud kõigile avatud keskkond. Üha rohkem eri nahavärviga inimesi ja queer-kogukondade liikmeid näeb end selles spordialas esindatuna. Sellest imelisest keskkonnast, mida me kõik tunneme ja armastame, on saanud võimalus igaühel kujundada see enda omaks ning luua isiklik armastus ronimise vastu, hoolimata sellest, kui erinev see kõrval seisva inimese kogemusest välja võib näha.

Koos selle spordiala plahvatusliku kasvuga jäävad õhku küsimused. Kuidas õpetada kõiki neid uusi tulijaid spordiala ohutult harrastama? Kas naiste ja ronimisspordi arengul on piir? Mis saab edasi? Meil ei pruugi vastuseid olla, kuid üht võib kindlalt öelda: naised mängivad olulist rolli kõiges, mis järgmiseks tuleb. Nad toetavad ka edaspidi üksteist mentorluse, toetavate koostööpartnerluste ning lugude ja kogemuste jagamise kaudu. See on niit, mis meid kõiki ühendab, ja köis, mis aitab meil tippu jõuda.