Freeride

aktiivsel

vulkaanil

See oli täpselt nii, nagu Shanty oli ette kujutanud: valged jooned mustal pinnal, mille suusad sürreaalsel maastikul sisse lõikasid. Kontrastide, erakordsete vaadete ja ainulaadse freeride-kogemuse kooskõla. Kuid selleks, et see võimalik oleks, peaks vulkaan purskama.

Shanty Cipolli reisis niigi Lõuna-Itaalias ringi. Oma ArroSKIcini projekti jaoks oli Itaalia freerider ja mägigiid Apenniinide mäestikus ringi liikunud. “Alustasime oma retke märtsi lõpus Etna jalamil, matkates läbi apelsini- ja sidrunisalude. Sel ajal oli raske ette kujutada, et peagi sõidame suuskadel üle musta laavaliivaga kaetud lumiste alade.”
See on haruldane loodusnähtus. Etna mäele oli kogunenud pool meetrit värsket lund. Seejärel muutus vulkaan aktiivseks, paisates õhku suitsu ja tuhka. Lugematud lapillid – kivisuurused vulkaanilised tuhakübemed – sadasid värskele lumele, moodustades õhukese musta katte. Pidev hingematvate paikade otsimine tõi kaasa ootamatu ja tõeliselt ainulaadse võimaluse: sõita suuskadel alla aktiivsest vulkaanist – Shanty Cipolli ei kavatsenud seda võimalust käest lasta.
Kui ta meiega ühendust võttis, teadsime kohe, et peame projektiga liituma. Aga kuidas on lood riskiga?

Vähesed tunnevad 3340 meetri kõrgust Etnat sama hästi kui Nuccio Faro. Kui vulkaanigiid sellest projektist kuulis, mõtles ta: „Need tüübid on hullud. Nad võiksid valida ükskõik millise muljetavaldava mäe Alpides, aga lähevad Etnale?”

Kuid peagi haaras see mõte ka teda. „See aasta oli erakordne. Väga vähesed matkagrupid suundusid Etnale, maha oli sadanud 50 cm värsket lund ja peagi pärast seda vulkaan purskas. See oli tõeline loodusvaatemäng.”

Euroopa kõrgeima aktiivse vulkaani tundjana oli Nuccio meeskonnale ideaalne kaaslane. „Meie ohutu tegutsemisaken oli lühike, sest vulkaan valmistus uueks plahvatuslikuks faasiks. Värinad, plahvatused, väljuvad gaasid ja tuule suund – kõik need olid signaalid, mida tuli reisi jooksul pidevalt jälgida.”

Esimesel päeval viis buss meeskonna lähtekohta. Kaks päeva varem oli Etna mäel lund sadanud, enne kui vulkaanipurse kõik vulkaaniliste kividega kattis. Shanty kontrollis olusid, lootes välja selgitada, kas mustvalgel mäel on võimalik suuskadega sõita.
Liivataolisel lapillil rühkimine nõuab palju energiat. „Sellest liivast üles saamine on tõesti väsitav. Ja kogu meie varustuse tippu vedamine on tõesti pikk ettevõtmine,“ ütles Shanty. Varustuse hulka kuulusid ka rehud ja labidad, millega lumi kividest puhastada. Vastasel juhul oleks hõõrdumine olnud liiga suur ning pinnal poleks olnud võimalik suusatada.
Esimestel katsetel jäi Shanty sageli vulkaaniliste kivide vahele kinni. Õnneks ei põhjustanud tema harvad kukkumised midagi tõsisemat kui naeru. Ebatavalised olud raskendasid meeskonna tööd ja panid varustuse proovile ning üksikud kuuma tuha sajud põletasid nende riietesse väikseid auke. „Mu jope pole enam nii veekindel kui varem,“ naljatas Shanty.

Freeriderile avaldas maastik sügavat muljet. „Tõusude ajal tundsin plahvatusi ja vibratsioone. See võimaldas mul kogeda loodust kogu selle väes ja ilus. Tipus avanes meile hingemattev vaade üle suitsevate kraatrite kuni Vahemereni. Tundsin looduse jõudu intensiivsemalt kui kunagi varem.”

Kui meeskond viimast korda teele asub, on kõik kurnatud. „Oleme täiesti läbi,” ütleb Shanty. „Iga kord, kui ronid ja end üle selle liiva vead, võtab see võhmale. Ja tipp on 3000 meetri kõrgusel!” Ta uurib oma suuski, mida žiletiteravad lapillid on kõvasti kriimustanud. Naerdes tõstab ta need kaamera ette. „Vaatame, kas need peavad tänasele päevale vastu. Vähemalt teame nüüd, et need sobivad kaljul suusatamiseks.”

Veel üks viimane laskumine. Hingematvad laskumised üle kuumaastiku. Suitsusambad, värinad ja värvide monokroomne mäng unenäolise tausta taustal. Suurejoonelised kaadrid, kuid eelkõige kogu meeskonna jaoks unustamatu kogemus. „Lumi peal olev tuhk muutis suuskadel laskumise tõeliselt eriliseks,” kirjeldab fotograaf ja videograaf Thomas Monsorno. „Vaadates, kuidas Shanty musta tuhakihi sisse valgeid jälgi tõmbas, tajusin tõeliselt selle mäe erakordsust. See oli tõepoolest ainulaadne freeride’i-kogemus.”